Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Valid HTML 4.01 Transitional
See koduleht töötab CM Simple peal
Serverit teenindab EENet
Külastusi:
EES > Juhatus > Otsused

Otsused

Info EESi üldkoosoleku otsusest 9.04.2016

Valida EESi juhatuse liikmeteks Kaja Sarapuu (esimees), Ivika Hein, Triin Toome-Hosman, Anu Kell ja Monika Undo. Juhatuse otsustas ülesanded jagada juhatuse liikmete vahel võrdselt.

Info EESi juhatuse otsusest 3.03.2016

1. Võtta seltsi liikmeks Teele Liisi Szava-Kovats, Maarja Valk ja Eva Pedaja.

2. Käsitleda seltsi liikme Eva Pedaja pöördumist.

Info EESi juhatuse otsusest 15.01.2016

1. Korraldada kevadpäevad 8.-9.04.2016 Tallinnas koostöös Tallinna raamatumessiga.

2. Kutsuda kokku seltsi korraline üldkoosolek 9.04.2016 kell 13 Tallinnas rahvusraamatukogu väikeses saalis.

Info EESi juhatuse otsusest 24.10.2015

1. EESi juhatus otsustas, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse 2015. aastal Fred Jüssile. Aunimetus antakse üle 30. oktoobril 2015 Pärnus EESi sügisestel koolituspäevadel.

Info EESi juhatuse otsusest 23.09.2015

1. Korraldada sügispäevad Pärnus 30.-31.10.2015 pealkirjaga "loodud lood". Sügispäevad maksumuseks määata 75 eurot.

2. Määrata EESi esindajaks Keelenõukogus Aime Klandorf.

3. Korraldada 2016. a kevadpäevad 8. ja 9. aprillil Tallinnas Rahvusraamatukogus.

 4. Võtta EESi liikmeks Tiiu Kirsimäe Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumist.

Info EESi juhatuse otsusest 5.09.2015

1. EESi esindajad osalevad Teadlaste Maja koosolekul 9.09.2015 EKI toetuseks.

2. Võtta EESi liikmeks Anu Pedaja-Ansen Valtu Põhikoolist, Merike Kallas Käina Koolist, Merike Haas Tori Põhikoolist. 

EESi juhatuse suveseminar 7.07.2015

Info EESi juhatuse otsusest 17.04.2015

1. Suvekooli sel aastal ei toimu. Hakkame planeerima 2016. aasta suvekooli.

2. Püüame taaselustada seltsi suvereisi traditsiooni. Õppereis Helsinkisse ja Stockholmi toimub 27.06-1.07.2015.

3. Juhatuse planeerimisseminar toimub juulis 2015. Saadetakse kutsed.

4. Sügispäevad planeerime 30.-31. oktoobriks 2015 Pärnusse.

5. 2016. aasta kevadpäevad toimuvad Tallinnas ja on seotud Tallinna raamatumessiga.

Info EESi juhatuse otsusest

1. Võtta EESi liikmeks Maigi Vija Tartu Ülikoolist, Mari-Vivian Laht Kiltsi Põhikoolist ja Mare Lillak Elva Gümnaasiumnist.

Info EESi juhatuse otsusest 16.01.2015

1. Teha koostööd HTMiga 2014. aasta keeleteo väljaselgitamisl ja emakeelepäeva tähistamisel.

2. Korraldada seltsi kevadpäevad märtsis 2015 Vastseliinas.

Info EESi juhatuse otsusest

1. Võtta EESi liikmeks Riita Järve Viimsi Koolist ja Katrin Raidma Tartu Karlova Koolist.

Info EESi juhatuse otsusest 25.10.2014

1. Määrata emakeeleõpetuse sõbraks 2014 Märt Treier.

2. Võtta EESi liikmeks Maret Järveots Läänemaa Ühisgümnaasiumist, Eve-Mall Kirt Valga Põhikoolist ja Annika Laaniste Tartu Aleksander Pu¨kini Koolist.

Info EESi juhatuse otsusest 29.09.2014

1. Korraldada EESi sügispäevad ja 25. sünnipäeva tähistamineTallinnas 7. ja 8. novembril. Peakorraldakas Epp Priimägi.

2. Korraldada Hooandja kaudu võimalusel aastaraamatu ja sügispäevade jaoks annetuste kogumine.

3. Anda sügispäevadeks välja seltsi 6. aastaraamat, koostajaks-toimetajaks Piret Joalaid.

4. Kuulutada välja võistus "Reeglipeitus".

5. Tellida sügispäevadeks seltsi sümboolikaga reklaamkingitusi.

Info EESi juhatuse otsusest 4. 05.2014

1. Juhatuse ülesanded jagati järgmiselt: esimees Kaja Sarapuu, aseesimees Aime Klandorf, protokollid ja liikmete arvestus Merle Pindmaa, koolitustegevus Epp Priimägi, suhted ja kirjavahetus Anu Petermann.

2. Otsustati kokku kutsuda laiendatud juhatuse koosolek-planeerimisseminar juunis 2014.

3. Otsustati tähistada novembris 2014 EESi 25. sünnipäeva.

4. Otsustati välja anda uus aastaraamat ja metoodiline materjal.

5. Võtta EESi liikmeks Kersti Lepajõe ja Anna Vaimel.

Info EESi üldkoosoleku otsusest 5.04.2014

1. Üldkoosolek kinnitas juhatuse esimehe Aime Klandorfi ja revisjonikomisjoni esimehe Merle Raidma aruanded.

2. Toimus uue juhatuse valimine

Häältelugemise komisjon: Krista Mägi, Pille-Riin Pukk, Piibe Leiger

Esitati juhatuse liikmete kandidaadid: 

Aime Klandorf

Kaja Sarapuu

Epp Priimägi

Dea Proode

Merle Pindmaa

Anu Petermann

Terje Varul

Ene Toomsalu

3. Salajase hääletamise tulemusel valiti uus juhatus:

Aime Klandorf

Kaja Sarapuu

Epp Priimägi

Merle Pindmaa

Anu Petermann

4. Valiti uus revisjonikomisjon:

Merle Raidma

Kristi Pettai

Sirje Pärn

Info EESi juhatuse otsusest 20.02.2014

1. Otsustati korraldada seltsi kevadpäevad  4.-5. aprillil Rahvusraamatukogus koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga lugemise teemal.

Info EESi juhatuse otsusest 7.12.2013

1. Otsustati võtta EESi liikmeks Merilin Aruvee Talinna Ülikoolist, Berit Vari Peetri Lasteaed-Põhikoolist, Eve Tapp Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolist.

Info EESi juhatuse otsusest 2.11.2013

1. Otsustati korraldada seltsi kevadpäevad 4.-5. aprillil 2014 Tallinnas. 

2. Otsustati koostada avalik pöördumine, mis selgitaks plaanitava (emakeele)õpetaja ametijuhendi ümberkujundamisega kaasnevaid probleeme.

Info EESi juhatuse e-otsusest 4.10.2013

1. Võtta EESi liikmeks Meeri Tuul.

Info EESi juhatuse otsusest 20.09.2013

1. Otsustati korraldada seltsi sügispäevad 1.-2. novembril 2013 Viljandis. Peakorraldaja Epp Priimägi.

2. Arutati seltsi aunimetuse "Emakeeleõpetuse sõber" kandidaatide üle ja tehti ettepanek esitada 2013. aasta emakeeleõpetuse sõbra tiitlile president Toomas Hendrik Ilves tema emakeelesõbraliku tegevuse eest. Juhatus ootab arvamusi ja ettepanekuid e-aadressile info@eeselts.edu.ee või seltsi listis.

Info EESi juhatuse otsusest

1. Võtta EESi liikmeks Marlen Pruunlep, Maris Raudsepp, Anita Arst ja Kristina Veidenbaum.

Info EESi juhatuse otsusest 4.01.2013

1. Kevadpäevad toimuvad 5.-6. aprillil Tartus, teemaks õigekeelsus. Tööpealkiri "Õige keel ja õigekeel".

2. Võtta EESi liikmeks Kaia Kalliver, Vilma Härmik.

Info EESi juhatuse otsusest 14.09.2012

1. EESi sügispäevad toimuvad Tallinnas 2.-3. novembril 2012. Teemaks uue ainekava rakendamise küsimused. 3. nov Underi-Tuglase keskuses.

2. Muuta mittetöötavate pensionäride liikmemaksu tasumise korda: mittetöötavad pensionärid ei pea alates 2013. aastast EESi liikmemaksu tasuma.

3. Võtta EESi liikmeks Maarika Müürsepp, Ingrid Palm, Aili Jaaniso, Riina Prauklin. 


Info EESi juhatuse otsusest 28.02.2012

EES loobub osalemast riikliku õppekava rakendamisega seotud ainealaste hinnangute koostamise töörühmas. Otsus.

Info EESi juhatuse otsusest 04.01.2012

1. EESi 2012. aasta tööplaan:

1) koolitajate seminar 28.01.2012 Tartus Tampere majas. Kutsed saadetakse nimeliselt.
2) kevadpäevad 30.-31.03.2012, üldteema on meedia, e-luger;
3) suvekool augustis 2012, teema on kirjandus ja muusika, peaesineja Airi Liimets;
4) sügispäevade teema on õppekava rakendamise probleemid;

2. Võtta EESi liikmeks Anneliis Liblik.

Info EESi juhatuse otsusest

1. Võtta EESi liikmeks Triinu Laar, Anu Laidinen, Esta Salmistu-Vaas, Monika Undo.

Info EESi juhatuse otsusest 24.10.2011

1. Anda Emakeeleõpetuse sõbra aunimetus Mari Tarandile.

2. Töötada välja uue riigieksami toimumisega seotud küsimuste kohta õiguskantsleri poole pöördumise tekst.

3. Võtta EESi liikmeks Helen Ojamets.

Info EESi juhatuse otsusest 22.09.2011

Võtta EESi liikmeks Maarja Vilipõld, Indrek Birkan, Tiia Oidram, Maarika Veski, Riina Jalakas, Merle Kaldjärv ja Katrin Roodla.

EESi juhatuse liikmed osalevad 2011. a septembrist kuni 2012. veebruarini pedagoogide võrgustike juhtimise koolitusel ja jätkukoolitusel (5 moodulit).

Juhatuse lahtise koosoleku memo 19.02.2011.

Info juhatuse otsuse kohta

Uued liikmed 2011: Leonoore Meerja, Monika Piirimäe, Mari Jaanus, Linda Püssa, Elle Vaimann.

Info EESi juhatuse otsusest 15.01.2011

1. Kutsuda kokku juhatuse lahtine koosolek 19.02.2011 Tartus.
2. Korraldada kevadpäevad 1.-2.04.2011 Tallinnas.
3. Esitada Keeleteo kandidaadiks seltsi poolt lugemisaasta koordinaator Krista Ojasaar.
4. Võtta EESii liikmeks Kerstin Vessik, Asta Hiiesalu, Riina Trankmann, Ave Oja.

EESi liikmete hulgast on 30.12.2010 EESi põhikirja järgi kustutatud Aunapuu, Tiiu-Kai; Eenlaid, Kaja; Ehala, Martin; Gottlob, Linda; Ilves, Rita; Jaago, Maie; Jaup, Sirje; Kariis, Ene-Reet; Kesküla, Vaike; Kiigemägi, Kristel; Kiik, Elle-Vaike;Kreinin,Vaike-Reet; Kreisman, Sirje; Kruus, Tiiu; Kubinyi,Leila; Kukk, Heli; Kungus, Tiiu ; Künnap, Välja; Lehismets, Tiia; Luts, Carmen; Lõhmus, Küllike; Musto, Aigi; Mänd, Eda; Mändmets, Lea; Ojamaa, Merike; Ojat, Heli; Pchelovodova, Nadezda; Peet, Regina; Pert, Triinu; Puusepp, Lembi ; Pütsepp, Sirje; Raidma, Katrin; Rannaste, Kirsi; Reier, Reet; Riisenberg, Rita; Räppo, Urve; Saia, Külli; Salmistu-Vaas,Esta; Sersant, Juta; Siil, Lemme ; Sillamäe, Ülle ; Tikka, Urve; Ustav, Evi-Anne;; Vahtra, Piret; Vaiksoo, Jaanus; Välba, Mari.

EESi juhatuse 3 liiget osalevad 2010. a septembrist kuni 2011. veebruarini pedagoogide võrgustike juhtimise koolitusel.

Info EESi juhatuse otsusest 23.09.2010

1. Korrastada seltsi liikmete nimekirja. Listikiri.

2. Korraldada põhikirja muutmise toetushääletus. Nõusolek.

3. Koostada  järelepärimine riigieksamiarenduse kohta HTMile.

4. Korraldada "Kirjandustund kirjanikuga" jätkuprojekt.

5. Võtta EESi liikmeks Inga Laidna.

Juhatuse e-hääletus 24.08.2010

1. Võtta vastu EESi liikmeks Anu Vau, Terje Aruoja, Küllike Podnek.

Info EESi juhatuse otsusest 11.08.2010

1. ENKO juhatuse nõudel lubada ENKOl eralduda EESist, kui esitatakse ENKO üldkoosoleku otsus tegevuse ja koostöölepingu lõpetamise kohta. Mitte lubada edaspidi kasutada nime "Eesti Noorte Keeleorganisatsioon". kuna see kuulub EESile.
2. Kuulutada välja lugemisaasta õppereis Mihhailovskojesse 8.-10.10.2010.
3. Võtta EESi liikmeks Anne Kivimäe.

Juhatuse e-hääletus 22.06.2010

Võtta vastu EESi liikmeks Marit Tarkin ja Age Salo.

Info EESi juhatuse otsusest 15.05.2010

1. Seltsi koolituspäevade plaan:
sügispäevad 5.-6. nov 2010 Tartus, teemaks Eesti lugev maailma, lugev eestlane;
kevadpäevad 1.-2. aprill 2011 Tallinnas, teemaks eurokeel, Euroopa keelenõuded, keele loovus;
sügispäevad 2011 Jõhvis Amadeuses, teemaks Eesti Film 100.
2. Esitada revisjonikomisjoni 2008-2009 aruanne sügispäevadel 2010.
3. Seltsi liikmeks vastu võtta Nelle Nurmela.

Info EESi juhatuse otsusest 9.04.2010

1. EESi juhatuse esimeheks valiti Kaja Sarapuu, aseesimeheks Aime Klandorf.
2. Võtta EESi liikmeks Triin Toome-Hosman, Eveli Soika, Merle Ojamets, Reet Õunap, Kärt Kask, Ülle Ehala, Siiri Meidla ja Aidi Vallik.

Info EESi juhatuse otsusest 14.03.2010

1. Pöörduda HTMi ja REKKi poole ettepanekuga muuta põhikooli eesti keele lõpueksami aega. Loe pöördumist.
2. Teha REKKile ettepanek korraldada aprillis-mais teadepäev uue eesti keele õppekava rakendamise kohta.
3. Võtta EESi liikmeks Küllike Kütimets.

Info EESi juhatuse otsusest 11.12.2009

1. Maksta välja 2010. a emakeeleolümpiaadi maakonnavoorude toetused 6500 krooni avaldused esitanud seltsi liikmetele.
2. Teha järelepärimine HTMile gümnaasiumi eesti keele riigieksami arenduse kohta.
3. Planeerida seltsi aruandlus-valimiskoosolek ja kevadpäevad 9.-10. aprilliks 2010 Haapsalus. Teha listiarutelu osalemise kohta.
4. Võtta vastu EESi liikmeks Ivi Eiche ja Anu Rooseniit.

Info EESi juhatuse otsusest 28.10.2009

1. Võtta vastu EESi liikmeks Pille-Riin Pukk, Merike Mäemets ja Sven Maanso.
2. Omistada „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel  Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikule Kaja Kärnerile, kes on oma põhjaliku, asjatundliku, ausa ja südamega tehtud töö kaudu väärtustanud hea eesti keele kasutust ja emakeeleõpetust.
Aunimetus antakse üle 6. novembril 2009 Eesti Draamateatris EESi 20. aastapäeva tähistaval konverentsil „Tulevikku vaatav eesti keele õpetus”.

Info EESi juhatuse otsusest 17.04.2009

1. Võtta vastu EESi liikmeks Marina Laurits, Ene Kurme ja Eve Kärsna.

Info EESi juhatuse otsusest 14.02.2009

1. Võtta vastu EESi liikmeks Taimi Vilta, Kristina Ude, Annela Tohv, Rita Riisenberg, Aigi Mutso, Tiiu Heldema ja Tiiu Kungus.

Info EESi juhatuse koosoleku kohta 17.01.2009

1. Maksta välja 2009. a emakeeleolümpiaadi maakonnavoorude toetused avaldused esitanud seltsi liikmetele. Pärnu maakonnale maksta vastavalt läbirääkimistele välja 5000 krooni.
2. Kinnitada seltsi toimetistena välja antud metoodikakogumiku "Tervikteoste käsitlemine põhikoolis" hinnaks 90 krooni,
olenemata kättetoimetamise viisist.

Juhatuse e-hääletus 22.12.2008

Võtta vastu EESi liikmeks Anne Tammaru, Ene Hiietam, Margarita Kuusmaa.

Info EESi juhatuse otsusest 08.11.2008

Võtta vastu EESi liikmeks Dea Proode, Külliki Kaju, Sanne Haab, Mare Viks, Aima Napa, Eliis Valdma, Pille Veber, Iri Reile.

Info EESi juhatuse koosoleku kohta 07.08.2008

1. ENKO suvelaager lükata edasi 2008. aasta septembri lõppu.
2. Võtta vastu EESi liikmeks Inga Reinumägi, Mari-Mall Feldschmidt, Tiit Kessel, Raine Linnas, Koidu Pettai, Reet Aule, Tiia Tondi.

Info EESi juhatuse koosoleku kohta 16.05.2008

1. Sügisesed koolituspäevad toimuvad Tallinnas II õppeveerandi esimesel reedel-laupäeval. See on seltsi 20. juubeliaasta avaüritus. Kevadpäevad 2009 planeeritakse korraldada Põlvas.
2. Korraldada Eesti VR 90. sünnipäeva puhul Viljandis tänuüritus seltsi vanematele liikmetele.
3. Vahendite olemasolul korraldada 2008-2009 juubeliüritusi maakondades.

EESi seisukoht kavandatava gümnaasiumi lõpueksami kohta

EES kujundas oma eitava seisukoha osaoskuste testi kohta  gümnaasiumi lõpueksamina juba 2002. ja 2004. aastal, kui see idee arutusele pandi. EESi viimane seisukoht eesti keele riigieksami suhtes kujundati üldkoosolekutel 10.11.2007 ja 29.03.2008. 2007. aasta küsitlus seltsi liikmete hulgas kinnitab taas, et 96% õpetajaist peab otstarbekaks eksamivormiks arutlevat tervikteksti (kirjandit).

EES peab eksamivormi muutmist võimalikuks ainult siis, kui muutused on põhjendatud ja ette valmistatud.  Teatavasti ei ole  läbi viidud uuringuid ega analüüse, mis kinnitaksid muutuste vajalikkust, ei ole esitatud tõsiselt võetavaid argumente osaoskuste testi võimaliku paremuse kohta. EES peab enne muudatuste kehtestamist seadusandlike aktidega tingimatult vajalikuks laiapõhjalist arutelu, eksamivormi küllaldast katsetamist, katsetulemuste analüüsi, õppekirjanduse täiendamist, õpetajate täiendkoolitust.

EES taunib eesti keele riigieksami arendamise senist praktikat, mis toimub kiirustades, kitsas ringis ja avalikkuse eest varjatult.  EES ei jaga kaasvastutust eesti keele riigieksami arendamise töörühma otsuste eest.

09.04.2008
EESi juhatus

LISA

Kordame olulisemat juba varem esitatud põhjendustest, miks peame kirjandit õigustud eksamivormiks.

1. Kirjand kui eksamivorm vastab kõige paremini õppekava üldeesmärkidele. Kooli lõpetajale on vajalik arutlusoskus, iseseisev mõtlemine, probleemide nägemise ja lahendamise oskus, analüüs, süntees, võrdlemine, argumenteerimine jms. Kirjand on peaaegu ainus riigieksam, mis väärtustab inimese iseseisvat mõtlemist, maailmast arusaamist. Teistegi ainete riigieksami testidesse on lisatud esseelaadseid osi, arutlusi (nt ajalugu, bioloogia) s.t arendatud loovuse suunas. Kirjandi asendamine testiga väljendab aga vastupidist suunda. Millega seda põhjendatakse?

2. Kirjandi eeliseks on kompaktsus – üks töö mõõdab kõiki osaoskusi. Kirjand näitab keeleoskust piisavalt, pole mingit vajadust eraldi kontrollida. Me ei õpeta ju keelt kui asja iseeneses, vaid ju vahendit kasutamiseks. Osaoskuste eksam mõõdab täiesti selgelt teadmisi, mitte keelkasutust, samas õppekavas seab esiplaanile  oskuse keelt kasutada. Oskus vältida kriitilisi keelendeid või neid teatmikest järele vaadata on olulisem kui õigekeelsuse feti¨eerimine. Lootus, et keeletesti mõjul keeleoskus paraneb, on asjatu. Põhikooli õpilaste  keeleoskus ei ole  testi mõjul paranenud. Paraku pole analüüsitud/uuritud kehva keeleoskuse põhjusi (tundide arvu vähenemine, keele ja kirjanduse liitmine, kehv õppekirjandus, ebasoodne keelekeskkond, õpetajate põhi- ja täiendkoolitus, metoodiline abi jne).  Eksamivormi muutusega peidetakse põhjused küll ära, aga ei kõrvaldata neid.

3. Osaoskuste eksam ei välista hindamise subjektiivsust. Keele variatiivsus ja tekstide tõlgendamisvõimaluste paljusus ei võimalda valida üheselt mõistetavaid tekste ega koostada ülesandeid nii, et  võimalike vastuste loend oleks ammendav või neid saab lugeda ühemõtteliselt  õigeks või valeks. Põhikooli lugemis-, aga ka keeleülesanded  on igal aastal põhjustanud vaidlusi. Oleks kahetsusväärne, kui see hakkaks korduma gümnaasiumi lõpueksamil, kus saavutatavate punktide arv oluliselt tähtsam. Eksamikirjandi hindamisjuhend on aastate jooksul täiustunud ja võimaldab järjest täpsemalt ning objektiivsemalt hinnata.


4. Eksamivorm mõjutab õppeprotsessi. Kirjandiks valmistumine on teadlik töö kompositsiooni, stiili ja keelega ning võimaldab suurepäraselt arendad kõiki osaoskusi, lisaks arutlemisoskust. Tuleks mõelda sellele, kuidas eksamikirjandite analüüsile toetudes parandada õpetamise metoodikat, anda sisulisi nõuandeid, levitada häid kogemusi. Kui osaoskuste elemendid tulevad eksamile, siis väheneb arutlusoskuse arendamine, tunnis keskendutakse enam drillimisele, erandite harjutamisele, eesti keele tund muutub enam grammatika ja ortograafia tuupimiseks, Lisandub ennustamatus: keegi ei tea, mida ja kuidas sel aastal eksamil tahetakse. Ühtlasi tähendab see õpetaja loomingulise vabaduse piiramist (koolide õppekavad on ju üsna erinevad).

5. Kirjand selekteerib välja tipud.  Kirjandi põhjal on võimalik välja valida need, kes on loovamad ja parema eneseväljendusega. Osaoskuste eksamil ei pruugi loovad ja isikupärased mõtlejad lihtsalt püüdlikest õppijatest tulemuste poolest erineda. Osaoskuste eksam mõõdab usinat õppimist. Seega peaksid kõrgkoolid eksamina eelistama kirjandit, mis selekteerib paremini kui osaoskuste eksam välja ülikooliõpinguteks sobiva kontingendi.

6. Kirjand on kultuurifenomen. Traditsioonide tähtsust, eriti väikerahva puhul, ei tohiks alahinnata. Küpsuskirjandi traditsiooni muutmine ei ole piisavalt põhjendatud, osaoskuste eksamist loodetav kasu ei ole nii ilmselge, et tasuks muudatuse ettevõtmist. Kahju võib aga osutuda tunduvalt suuremaks, kui prognoosida osatakse.


Juhatuse e-hääletus 16.03.2008

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus volitab seltsi liiget Piret Järvelat esindama EESi Haridus- ja Teadusministeeriumi eesti keele riigieksami arendamise töörühmas.

Info EESi juhatuse koosoleku kohta 29.02.2008

1.    Kuigi haridusminister kinnitas, et muutusi riigieksami korralduses ei toimu, on REKKi kodulehel eksami eristuskiri, milles teatatakse, et neli teemat kümnest on kommenteeritud. EES on seisukohal, et kõik muutused peavad olema põhjendatud ning gümnaasiumisse astuja peab teadma 10. klassis, milline on tema 12. klassi lõpueksami vorm.
Saadetakse ministrile taaskord küsimus riigieksami vormi kohta. EESi juhatuse seisukoht: mitte muuta eksamit 2008. aastal.

2.    Haridusministeeriumi keeleosakond koordineerib riigieksami arendust ning on moodustanud vastava töörühma. Töörühma kutsutud EESi liikmed ei esinda seltsi, kuna HTM pole palunud neid volitada.

3.    Avalikustatud uue õppekava lähteülesanne sätestab kirjanduse õpetamise alates 7. klassist. EES on jätkuvalt (1996. aastast) seisukohal, et kirjanduse õpetamist tuleb alustada 5. klassist. Saadetakse ministrile ettepanek mitte sätestada eelnõu punktis 4.4  kirjanduse õppimise algust.

4.    Esitada teiseks riikliku atesteerimiskomisjoni eesti keele ja kirjanduse eksperdiks Aime Klandorf.

5.    Võtta vastu EESi liikmeteks Sirle Savila, Eve Laur, Aili Meier, Kristel Vahtra.

Ministri vastus 1., 2., 3., 4. lehekülg.

Info EESi juhatuse koosoleku kohta 14.12.2007

1. Saadetakse pöördumine haridusministrile ja REKKi üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonnale, kus

palutakse kiiresti teavitada kõiki emakeeleõpetajaid, kas kavatsetakse teha muudatusi emakeele riigieksamis 26.04.2008 ja millised need sel juhul on;

tehakse ettepanek korraldada riigieksami parandajatele õppepäev.

EES on jätkuvalt seisukohal, et riikliku emakeeleeksami muutmine saab toimuda vaid pärast süsteemset ettevalmistust.

Loe ministri vastust.

2. Kevadised koolituspäevad toimuvad 28.-29. märtsil 2008 Jõgeval, teemaks luule käsitlemine koolis.

3. 2008. aasta suveekskursioon on Karjalasse.

4. Riikliku atesteerimiskomisjoni eesti keele ja kirjanduse eksperdiks määrata alates 01.01.08 Hille Alver.

5. EESi esindajaks üleriigilises eesti keele ja kirjanduse ainenõukogus määrata Piret Järvela.

6. Võtta vastu EESi liikmeteks Tiia Niggulis, Kristi Siirman, Ester Allas, Madis Mäemets, Nadezda Pchelovodova, Silvia Mälksoo, Mirli Isak, Katre Pelisaar, Jana Kübar, Urve Toompuu, Kristi Pettai ja Inga Uusmaa.

 

Info EESi juhatuse koosoleku kohta 24.11.07

1. EESi juhatuse esimeheks valiti Kaja Sarapuu, aseesimeheks Piibe Leiger.

Juhatuse töövaldkonnad jaotati järgmiselt:
                                                                                                                                                                                         

Kaja Sarapuu - põhikirjalised ülesanded, dokumentatsioon, infovahendamine, koduleht
Piibe Leiger - suhtlemine Eesti-siseste asutuste ja organisatsioonidega
Ivika Hein - välissuhtlus
Edward Kess - koolitus, õpilaste keeleorganisatsioon
Krista Mägi - organisatsiooni areng
Kristi Pettai - projektid
Sirje Pärn - liikmemaksud, info seltsi liikmete kohta


2.      Uuendatakse seltsi kodulehekülge, loomisel on avatud praktikakogukond.

Kodulehe foorum (arutelu) on avatud ainult seltsi liikmetele, arutelus osaletakse oma õigete nimedega, mitte kasutajanime all. Kodulehele saab materjali (info, õppematerjalid jms) esitada seltsi juhatuse kaudu (info@eeselts.ee), loodavale avatud kogukonnalehele igaüks ise.